Sisemine ring - välimine ring

Meetodi kirjeldus: Jagada oma teadmisi kaaslastele ja vastupidi õpitud teemal. Antud meetodit kasutasin 4.klassis eesti keele tunnis. Teema: liht- ja liitlause moodustamine.

Juhend:
1. Mõtle välja 1 lihtlause ja kirjuta see paberi peale.
2. Moodustage välimine ja sisemine ring (vajadusel õpetaja suunab), kus mõlemas ringis on võrdselt õpilasi.
3. Välimine ring alustab. Ütle sinu vastas seisvale õpilasele oma lihtlause.
4. Sisemise ringi õpilane moodustab sellest liitlause. Kirjuta see oma paberi peale. AEG: 1 min.
5. Nüüd on sama tegevus vastupidi: sisemise ringi õpilane ütleb oma lihtlause ja välimise ringi õpilane moodustab sellest liitlause. Õpilane kirjutab selle oma paberi peale. AEG: 1 min.
6. Iga välimise ringi õpilane astub paremale poole järgmise õpilase ette.
7. Kordub sama, nagu p.3 ja p.4.
8. Kõike korratakse kuni ring saab täis ja igal õpilasel on vastav arv liitlauseid paberi peal.
9. Ettekanne: iga õpilane loeb ette oma lihtlause ja kõik liitlaused, mis teised õpilased moodustasid. Teised õpilased avaldavad arvamust, kas tegemist on liitlausetega või peab midagi muutma. 

Tagasiside õpilastelt:
Huvitav ja teistmoodi viis õppimiseks.
Sain täitsa kiiresti aru, mis on liitlause ja kuidas seda moodustatakse.
Lõbus oli!

Tagasiside õpetajalt:
Meetod võimaldab lastel oma teadmisi kontrollida ja proovile panna. Nõuab mõtlemist ja keskendumist.
Arendab suhtlemisoskust.

Foto: 


4.klass

                Rongisõit (harjutus kordamiseks)

          Kasutasin 5. klassi inglise keele tunnis  

              

       Eesmärk:    

                    * Korrata eessõnade kasutamist

                    * Harjutada meeskonnatööd 

                      Kodune ülesanne oli selgeks õppida eessõnade IN, ON, AT kasutamise       reeglid.

       

           Mängu käik:

           * Moodustasime 2 võistkonda (2 „rongi“)

           * Võistkonnad istusid üksteise taha

           * Tahvlil olid eessõnad IN

                                               ON

                                               AT

                             ja sõnad: Christmas, Monday, weekend, 2nd September jne.

            * Õpilased jooksid kordamööda tahvli juurde ja kirjutasid sõna õige eessõna                                    kõrvale.

·        Igal „rongijuhil“ oli käes teatepulk. Kui sõna tahvlile kirjutatud, jooksis „rongijuht“ oma „rongi“ lõppu ja andis teatepulga viimasele. Teatepulk tuli kiiresti edasi anda käest-kätte rea esimesele õpilasele, kes alles siis võis joosta järgmist sõna kirjutama. Toolidel liiguti ühe võrra ettepoole.

* Peale märguannet: stop jooksmine lõpetati.

* Koos parandasime vead ja vähemate vigade arvuga võistkond võitis.

Tagasiside õpilastelt oli positiivne. Hea ettevalmistus grammatikatestiks.

Visualiseerimine (plastiliinist voolimine) teksti põhjal.

Kooliaste:

I kooliaste

Õppeaine:

eesti keel

Ajakulu:

2 õppetundi

Eesmärgid:

teksti mõtestatud lugemine

kujutlusvõime, loovuse arendamine

meeskonnatöö oskuste arendamine

Vajalikud vahendid:

aluspaber, plastiliin

Tunni käik:

Lugesime läbi teksti "Siil praeb sitikat". Pärast kokkuvõtte tegemist jagasin klassi meeskondadeks loosi teel. Seejärel asusid lapsed rühmades tegelasi ja loo toimumiskohta voolima. Tegelased paigutati õigesti alusele. Järgnes tiimides loo jutustamine nii, et lapsed valisid endale tegelase, keda liigutati ja tema teksti oma sõnadega räägiti.

Juhend õpilastele:

•  Loe tekst.
• Võta loos ja leia oma meeskond.
• Voolige selles loos esinevad tegelased ja kujundage toimumiskoht.
• Esitage oma lugu.

 Õpilaste tagasiside:

meeldib voolida

lahe on koos multifilmi välja mõelda

teistel on huvitavaid mõtteid

Õpetaja tagasiside:

Kuna lugemistempo on veel erinev siis peaks tekst olema kindlasti eelnevalt loetud. Nägin suurt entusiasmi ja töö edenedes tekkis lastel aina vahvamaid ideid kuidas voolida ja oma lugu jutustama hakata.

Paaristöö õpitu kordamiseks ja kinnistamiseks lugemispala põhjal. Ettekanne.

Meetodi kirjeldus: Paaristöö õpitu kordamiseks ja kinnistamiseks lugemispala põhjal. Ettekanne.
Antud meetodit kasutasin 4.klassi eesti keele tunnis kogu peatüki põhiteemade (tegelane, loo tegevus ehk sündmustik, tegevusaeg, tegevuskoht) kordamiseks ja kinnistamiseks. Selleks sai iga paar ühe lugemispala õpikust (kõik erinevad). Lõpptulemuseks pidi olema poster vastavast lugemispalast koos illustratsiooniga.
Lapsed jagasin paaridesse vastavalt poiss ja tüdruk.

Juhend:
1) Tiimiliige I on poiss ja tiimiliige II on tüdruk.
2) Iga tiimiliige töötab kahe teemaga ja ette on antud küsimused. 
3) Kirjuta täislausetega.
4) Leia tekstist nii palju infot kui võimalik.
5) Kirjuta vastused oma sõnadega .

I TIIMILIIGE:
* Tegelane
Kirjelda peategelase välimust ja iseloomu.

* Tegevusaeg
Kirjelda, millal toimus tegevus.

II TIIMILIIGE:
* Sündmustik
Kirjelda aset leidnud sündmust.
Mis juhtus?
Mis oli lahendus?

* Tegevuskoht
Kirjelda peamist tegevuskohta.

6) Vormista poster järgmiselt:

PEALKIRI
AUTOR
I Tegelane
II Tegevusaeg
III Sündmustik
IV Tegevuskoht
ILLUSTRATSIOON

7) Ettekanne.
Igast tiimist üks laps loeb teistele ette kogu teksti.
Teised analüüsivad, kas kõiki loo komponente on kirjeldatud - kas võiks/peaks midagi lisama või muutma.

Tagasiside õpilastelt:
* Kahekesi on kergem lugemispalast kokkuvõtet koostada.
* Meeldis, et olid teemad ja küsimused ette antud.
* Teksti läbi lugemine võttis aega.
* Oli väga huvitav!
* Mulle meeldis pilti joonistada juurde.

Tagasiside õpetajalt:
* Selle meetodiga saavad lapsed korrata ja kinnistada läbivõetud peatükki või teemasid.
* Oluline osa on info otsimisel iseseisvalt.
* Küsimuste etteandmine on oluline, et "nõrgematel" oleks täpne arusaam, mille või kelle kohta nad infot otsima peavad.
* Teksti esitamine teistele arendab esinemisoskust ja -julgust.

Round Robin

Meetodi kirjeldus:  Round Robin
Antud meetodit kasutasin 4.klassi eesti keele tunnis. Õpilased istusid 3 kaupa rühmades.
Kõikidel rühmadel on laua peal paber, mis on jaotatud kolmeks osaks ja keskel on ring ühisosa jaoks. 
Igal rühmal oli teada kindel teema, mille kohta nad pidid fantaasiajutu koostama.

Juhend: 
1. Kõige pealt kirjuta ainult enda mõtted märksõnade või lühilausetena oma paberipoolele. Aega on 10-15 min.
2. Seejärel kordamööda iga rühmaliige räägib oma mõtetest teistele. Teised ainult kuulavad ja praegu küsimusi ei esita.
3. Ühisosasse kirjutage kokku kõikide mõtetest jutt antud teemal. Võite lisada uusi mõtteid, mis on vahepeal tekkinud. Eelenavalt arutage suuliselt nö kondikava läbi ja siis hakkab üks või kordamööda kirjutama. Jutul peab olema algus, sisu ja kokkuvõte.
4. Ettekande tegemine teistele rühmadele.

Tagasiside õpilastelt:
* Meeldis, et alguses sai igaüks ise oma idee kirja panna.
* Juttu oli kergem koos koostada.
* Oli huvitav meetod jutu kirjutamiseks.
* Tore oli hiljem ka teiste gruppide jutte kuulda. Sai palju nalja!

Tagasiside õpetajalt:
* Hea meetod, kus saab teha nii iseseisvalt kui grupis tööd.
* Hea võimalus teha koostööd nendel õpilastel, kes muidu omavahel suhtlevad vähem.
* Juttude ettekandmine arendab suhtlemisoskust.

Foto:

Ajurünnak

Kooliaste:
I kooliaste

Õppeained:
kõik õppeained , konkreetne tegevus on eesti keele tunnis


Ajakulu:
 -15 min


Eesmärgid:
lapsed mõtlevad aktiivselt kaasa
igaüks pakub oma ideid
leiame ühiselt hea seiklusjutu tunnused  

Vajalikud vahendid:
 suur paber
värvilised markerid

Kirjeldus:

Tundi alustades rääkisin lastele, et hakkame kirjutama üht seiklusjuttu. Aga milline on üks hea seiklusjutt? Iga laps sai välja pakkuda mõtteid, kõik kirjutasime paberile üksteise alla. Lapsed teadsid, et valesid mõtteid ei ole. Seejärel oli igal õpilasel 3 häält, tuli ja tegi tema arvates olulisematele tunnustele kriipsu taha. Seejärel lugesime hääled kokku ja enam hääli saanud kirjutasin eraldi paberile.

Juhend õpilasele:

• Milline on üks hea seiklusjutt? Paku välja oma mõtteid.
• Sul on kolm häält, tule  ja tee kõige olulisematele ideedele kriips järgi. Võid oma hääled jagada, võid ka kõik kolm ühele mõttele anda.

Õpilaste tagasiside:
Saime teada, milline on hea seiklusjutt.
Lõbus on hääletada.

Õpetaja kokkuvõte:
Tunni ja teema alustuseks väga hea meetod, mis paneb lapsed mõtlema ja aktiivselt tegutsema. Kuna teatakse, et valesid vastuseid pole, võivad mõned ka "üle keeda" ja nalja tegema hakata, ent sellele mitte reageerides rahunetakse ruttu. Vahva oli näha kuidas pärast reaalselt jutte kirjutades vaadati tahvlilt tunnuseid ja öeldi uhkelt, et meie ise mõtlesime need välja.